Konkurentide käitumine
Olles teada saanud konkurentide eesmärgid, strateegiad ning tugevad ja nõrgad küljed, on võimalik prognoosida nende käitumist ja reageeringuid (näit. hinna langetamisele, reklaamile jne).
Kindlasti käituvad konkurendid mõnevõrra erinevalt. Mõned reageerivad aeglaselt, teised aga kiiresti ja agressiivselt. On ka konkurente, kelle käitumist pole üldse võimalik ette prognoosida.
Teades siiski peamiste konkurentide käitumisviise, annab see ettevõtele teadmised sellest, kuidas on endal parem käituda - kas rünnata või kaitsta oma positsioone.
Enamik ettevõtteid eelistab sihtida nõrku konkurente, sest see nõuab vähem ressursse, kuid ka tulem on kesisem. Tihti toob suurt tulu aga hoopis tugevamate konkurentide ründamine, seda enam, et ka tugevatel ettevõtetel on oma nõrgad küljed.
Enamik ettevõtteid konkureerivad nendega, kes on kõige sarnasemad.
Konkurentide käitumise analüüsi tulemusena saab ettevõte kujundada enda strateegia:
•Tugevad või nõrgad konkurendid - Strateegia - Kas sihtida nõrgemaid konkurente või rünnata tugevamaid?
•Lähemad või kaugemad konkurendid - Strateegia - Kas vältida kaugemaid konkurente ja rünnata lähimad?
Tegelikult vajab ettevõte konkurente ja saab neist ka kasu. Konkurendid aitavad kaudselt suurendada kogunõudlust, jagavad turu ja toote arendamisega seotud kulusid, aitavad teadustada uut tehnoloogiat ning vähendavad usaldamatuse riski.
Reaalses elus see ei pruugi aga alati nii olla ning ettevõtted ei vaata konkurente läbi kasulikkuse prisma.
Ettevõtete käitumise võib laias laastus jagada oma suhtumiselt konkurentsi ja konkurentidesse kaheks (Vahtramäe 2009):
Kindlasti käituvad konkurendid mõnevõrra erinevalt. Mõned reageerivad aeglaselt, teised aga kiiresti ja agressiivselt. On ka konkurente, kelle käitumist pole üldse võimalik ette prognoosida.
Teades siiski peamiste konkurentide käitumisviise, annab see ettevõtele teadmised sellest, kuidas on endal parem käituda - kas rünnata või kaitsta oma positsioone.
Enamik ettevõtteid eelistab sihtida nõrku konkurente, sest see nõuab vähem ressursse, kuid ka tulem on kesisem. Tihti toob suurt tulu aga hoopis tugevamate konkurentide ründamine, seda enam, et ka tugevatel ettevõtetel on oma nõrgad küljed.
Enamik ettevõtteid konkureerivad nendega, kes on kõige sarnasemad.
Konkurentide käitumise analüüsi tulemusena saab ettevõte kujundada enda strateegia:
•Tugevad või nõrgad konkurendid - Strateegia - Kas sihtida nõrgemaid konkurente või rünnata tugevamaid?
•Lähemad või kaugemad konkurendid - Strateegia - Kas vältida kaugemaid konkurente ja rünnata lähimad?
Tegelikult vajab ettevõte konkurente ja saab neist ka kasu. Konkurendid aitavad kaudselt suurendada kogunõudlust, jagavad turu ja toote arendamisega seotud kulusid, aitavad teadustada uut tehnoloogiat ning vähendavad usaldamatuse riski.
Reaalses elus see ei pruugi aga alati nii olla ning ettevõtted ei vaata konkurente läbi kasulikkuse prisma.
Ettevõtete käitumise võib laias laastus jagada oma suhtumiselt konkurentsi ja konkurentidesse kaheks (Vahtramäe 2009):
- “hästi käituvad” ettevõtted. Need on ettevõtted, kes käituvad vastavalt tegevusvaldkonna reeglitele. Nad eelistavad tervet ja stabiilset valdkonna arengut, kus nad tegutsevad, mõistlikku hindade kehtestamist vastavalt kuludele, mõistlikku turuosa ja kasumit;
- “lõhestavad” ettevõtted. Need ettevõtted püüavad reeglitest kõrvale kalduda, võtavad suuri riske, hindavad üle investeeringuid ja üldjuhul nö. loksutavad tegevusvaldkonna segi.